lynx   »   [go: up one dir, main page]

Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Euroopa Komisjon

Parem õigusloome

Mis on parem õigusloome?

Lihtsamad, vähem koormavad ja kiiremini rakendatavad ELi õigusaktid on Euroopa konkurentsivõime üks võtmetegur. Seepärast on nii lihtsustamine kui ka rakendamine komisjoni jaoks võrdselt olulised prioriteedid ning neid toetavad spetsiifilised struktuurid ja mehhanismid. Komisjon püüab lihtsustada ja vähendada ELi õigusnormide halduskoormust, et tagada nende proportsionaalsus, stabiilsus, sidusus ja tehnoloogianeutraalsus. 

Sellega seoses aitab parema õigusloome tegevuskava ELil tagada tõenditel põhinevad poliitikameetmed ja õigusaktid, mis saavutavad oma eesmärgid kõige tõhusamal viisil, olles samal ajal kohandatud ELi kodanike, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vajadustega. Parema õigusloome suunised ja vahendid annavad konkreetsed juhised komisjoni talitustele, kes on seotud uute algatuste ja ettepanekute ettevalmistamise ning kehtivate õigusaktide haldamise ja hindamisega.

Parem õigusloome tagab, et

  • ELi meetmed põhinevad parimatel olemasolevatel tõenditel ja on kavandatud nii, et neil oleks soovitud mõju, need tooksid kasu ELi ühiskonnale, majandusele ja keskkonnale ja aitaksid komisjonil ellu viia oma strateegilisi prioriteete;
  • regulatiivne keskkond on lihtne, tulemuslik, tõhus, sidus ja nõuetekohane, et muuta äritegevus Euroopas lihtsamaks ja kiiremaks; 
  • Euroopas on vähem bürokraatiat ja väiksem aruandluskoormus, mis võimaldab edendada investeeringuid ja konkurentsivõimet; 
  • otsustusprotsess on kodanikele, ettevõtjatele ja muudele sidusrühmadele avatud ja läbipaistev;
  • kodanikud ja sidusrühmad saavad anda oma panuse poliitikakujundamisse ja õigusloomeprotsessi sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide, veebipõhiste avalike konsultatsioonide, rakendamisdialoogide, olukorra kontrollide ja tagasiside kaudu komisjoni tagasisidekorjele ja õigusaktidele;
  • ELi algatused annavad oodatud tulemusi, on eesmärgipärased ja tulevaste väljakutsete jaoks asjakohased, tuginedes muu hulgas komisjoni tulevikusuundade strateegilisele analüüsile;
  • järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;
  • ELi väärtusi ja tõhusaid regulatiivseid mudeleid edendatakse kogu maailmas, toetades parema õigusloome häid tavasid rahvusvahelises poliitikakujundamises, näiteks ülemaailmsete standardite loomist. 

Millised on parema õigusloome peamised vahendid?

Hindamised, toimivuskontrollid ja mõjuhinnangud

Komisjon vastutab uute ELi õigusaktide ja meetmete kavandamise, ettevalmistamise ja esitamise eest. Tema tööd suunab komisjoni iga-aastane tööprogramm. Ettevalmistusprotsessis järgib komisjon mitmesuguseid eeskirju ja suuniseid. 

Põhimõtte „kõigepealt hinda“ kohaselt eelneb hindamine kehtiva poliitikameetme või õigusakti läbivaatamisele ja annab ülevaate probleemist.

Komisjoni hindamiste ja toimivuskontrollide abil analüüsitakse olemasolevate poliitikameetmete, programmide ja õigusaktide tulemuslikkust. Tõendite põhjal vaadeldakse hindamiste käigus, mil määral on kehtiv poliitikameede või õigusakt tõhus, asjakohane, sidus ja kas sellel on ELi lisaväärtus. Neid hindamisi kasutatakse seejärel läbivaatamiste või uute algatuste ettevalmistamiseks. 

Mõjuhinnangutes uuritakse vajadust ELi meetmete järele, analüüsitakse kättesaadavate lahenduste võimalikku mõju ja suunatakse komisjoni ettepaneku valikul ja ettevalmistamisel. Analüüs toimub ettevalmistusetapis, enne kui komisjon koostab uue või läbivaadatud õigusakti ettepaneku.  

Tulevikusuundade strateegiline analüüs on oluline vahend ka tulevikukindlate ja sidusate poliitikameetmete kujundamiseks kõigis sektorites. See käsitleb erinevaid võimalikke tulevikustsenaariume, aga ka nendega seotud võimalusi ja probleeme. See aitab poliitikakujundajatel tegutseda olevikus, et kujundada tulevikku.

Lihtsustamine kui parema õigusloome keskne element

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmile (REFIT) tuginedes kiirendab komisjon tempot, et lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada tarbetuid reguleerimiskulusid, kaotamata silmist eesmärke, mida soovitakse nendega saavutada. ELi õigustiku stressitestimine, mis viiakse läbi hindamiste ja toimivuskontrollide kaudu, võimaldab komisjonil koostada lihtsustamisettepanekuid, mis lõppkokkuvõttes lihtsustavad ELi õigust ja vähendavad regulatiivset koormust. See aitab komisjonil vähendada olemasolevat halduskoormust vähemalt 25% ja VKEde puhul vähemalt 35%. Põhimõttega „üks sisse, üks välja“ tagatakse, et iga komisjoni kehtestatud nõue vaadatakse läbi ja sellega kaasnev halduskoormus kompenseeritakse nii, et samas poliitikavaldkonnas kaotatakse mõni teine samaväärne nõue.

Konkurentsivõime on keskne prioriteet: uus VKEde ja konkurentsivõime kontroll võimaldab neid kahte mõõdet mõjuhinnangutes paremini arvesse võtta. Komisjon esitab igal aastal ülevaate oma jõupingutustest, mida ta on teinud õigusaktide lihtsustamisel ja regulatiivse koormuse vähendamisel, et näidata, milliseid edusamme on nende eesmärkide saavutamisel tehtud.

Kvaliteedikontroll

Õiguskontrollikomitee – komisjoni ametnikest ja välisekspertidest koosnev sõltumatu kogu – vaatab läbi mõjuhinnangud ja valitud hindamised. Komitee avaldab aastaaruandeid, milles tutvustab, mida ta on oma ülesannete täitmiseks teinud.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tegutseb komisjon ainult siis, kui see on vajalik ja kui see annab selge eelise riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetud meetmete ees. Kõigi poliitiliselt tundlike ja oluliste algatuste puhul lisatakse mõjuhinnangule ka subsidiaarse hindamise tabel. 

Proportsionaalsuse põhimõtte puhul keskendutakse kavandatava õigusakti rahalisele ja haldusmõjule, tagamaks, et reguleerivad meetmed ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik seadusandlike ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Igasugune selline mõju tuleb hoida võimalikult madalal ning proportsioonis poliitiliste eesmärkidega. See tähendab, et poliitikat viiakse ellu kõige lihtsamal ja vähem kulukal viisil ning välditakse tarbetut bürokraatiat.

Sidusrühmade kaasamine

Sidusrühmadega konsulteerimine on parema õigusloome tegevuskava keskmes. Komisjon pakub kodanikele ja sidusrühmadele võimalust anda veebis tagasisidet kogu poliitikameetme elutsükli vältel, et koguda tõendeid poliitikakujundamise toetamiseks ja tagada läbipaistvus.

Portaal „Avaldage arvamust!“ Avalikud konsultatsioonid ja tagasiside 

Kuidas see töötab?

  • Sidusrühmad saavad jagada oma seisukohti ja tõendusmaterjali ELi uute poliitikameetmete ja õigusaktide ettepanekute ning kehtivate õigusaktide kohta (hindamised ja toimivuskontrollid).
  • Portaal on mitmekeelne, tsentraliseeritud ja läbipaistev ning seda on lihtne kasutada.
  • Ettepanekuid võetakse arvesse otsuste tegemise protsessis.

Komisjoni lähenemisviisi sidusrühmade kaasamisel on tunnustanud OECD, kes seadis 2018. ja 2021. aastal ELi selles osas oma liikmete hulgas esikohale. 

Tagasisidekorje ja avalik konsultatsioon

Sidusrühmadelt ja üldsuselt saadavad arvamused, praktilised kogemused, tõendid ja andmed aitavad kaasa kvaliteetsemate ja jõulisemate poliitikaalgatuste ja hindamiste tegemisele:

  • tagasisidekorje raames (mõjuhinnangute, hindamiste ja toimivuskontrollide puhul) saab tagasisidet anda nelja nädala jooksul,
  • avalik konsultatsioon (seadusandlike aktide puhul) kestab 12 nädalat.

Mõlemad on üldjuhul saadaval kõigis ELi ametlikes keeltes. Eurooplased saavad vastata kõigis 24 ELi ametlikus keeles ja saada kõigi kommentaaride ja seisukohavõttude mitteametlik e-tõlge oma emakeelde.

Tagasiside

Samuti saavad kodanikud esitada tagasisidet komisjonile, esitades kommentaare õigusaktide või delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide ettepanekute kohta. Seejärel analüüsib komisjon saadud tagasisidet ja vastuseid ning teeb neist kokkuvõtte. See võimaldab eurooplastel näha, kuidas nende antud tagasiside aitab kaasa algatuste ettevalmistamisele. Tagasisidet seadusandlike aktide eelnõude kohta jagatakse ka kaasseadusandjatega (Euroopa Parlamendi ja nõukoguga). 

 

Rakendamisdialoogid ja olukorra kontrollid

Iga Euroopa Komisjoni liige korraldab igal aastal sidusrühmadega vähemalt kaks rakendamisdialoogi, et viia rakendamine vastavusse tegeliku olukorraga kohapeal. Need dialoogid loovad avatud platvormi avatud ja läbipaistvaks aruteluks sidusrühmade vahel. Dialoogide kaudu saab komisjon koostöös sidusrühmadega teha kindlaks takistused õigusaktide nõuetekohasel rakendamisel. 

Komisjon võtab olukorra kontrollide kaudu ühendust ka ettevõtetes töötavate erialainimestega, et mõista nende praktilisi kogemusi ja ELi õiguse mõju nende tegevusele. Sellised tehnilisel tasandil toimuvad mõttevahetused aitavad kindlaks teha ja lahendada praktilisi küsimusi ja jagada positiivseid kogemusi, samuti seda, kuidas need on seotud ELi normide, rakendamise ja liikmesriigi õigusesse ülevõtmisega. 

Tegeliku olukorra kontrollide tulemusi kasutatakse kehtivate õigusaktide stressitestimisel (sealhulgas hindamisel ja toimivuskontrollil) ning tulevaste lihtsustamisettepanekute koostamisel.

Partnerlus ja koostöö

ELi institutsioonide koostöö

ELi õigusloome parandamine on kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühine eesmärk ja vastutus. Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni koostöö tugevdamine on parim viis ELi õigusloome täiustamiseks ja paremate tulemuste saavutamiseks.

Komisjon saab kindlaks teha ainult oma seadusandlike ettepanekute mõju, kulusid ja kokkuhoidu. Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetavate läbirääkimiste käigus tehtavad muudatused võivad oluliselt muuta õigusnormide mõju inimestele, ettevõtetele ja ametiasutustele. 

Komisjon taasalustab poliitilist dialoogi Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et kõik pooled saaksid ühiselt hinnata nende poolt tehtavate muudatuste mõju ja täita institutsioonidevahelisest parema õigusloome kokkuleppest tulenevad kohustused.

Rakendamine liikmesriikides

EL on rajatud ühiselt kokku lepitud normidele. Et tagada kodanikele ja ettevõtjatele kogu ELis turvaline õiguskeskkond, peavad liikmesriigid need normid täielikult ja õigeaegselt rakendama. Neil tuleb tagada normide nõuetekohane kohaldamine ja jõustamine, et need tooksid oodatud kasu. Ebapiisav rakendamine tekitab kodanikele ja ettevõtjatele kulusid ja õiguslikku ebakindlust.

Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline koostöö on ELi regulatiivse poliitika oluline element. Komisjoni parema õigusloome poliitika on välja töötatud aastate jooksul ja see on saanud inspiratsiooni ka rahvusvahelistest algatustest, näiteks OECD mitmesugused poliitikasoovitused. 

Komisjoni parema õigusloome suunistes ja vahendites selgitatakse, kuidas tuleks ELi poliitika hindamisel ja väljatöötamisel arvesse võtta rahvusvahelist konteksti ning kuidas konsulteerida rahvusvaheliste partnerite ja sidusrühmadega. Nende hulgas on näiteks nõue võtta poliitika väljatöötamisel arvesse rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid, käsitleda kõikehõlmavalt geopoliitilist mõju, teavitada õigusaktide eelnõudest Maailma Kaubandusorganisatsiooni, integreerida ÜRO kestliku arengu eesmärgid, mis on nüüd lisatud hindamistesse ja mõjuhinnangutesse, jne. 

Лучший частный хостинг