Üldkohtu kohtustatistika - 2024

Vt üksikasjalikku statistikat Üldkohtu kohta 

Üldkohtu 2024. aasta statistika

Vittorio Di Bucci, Üldkohtu kohtusekretär

1.     Ajalooliste muudatuste aasta

Kohtustatistika annab igal aastal väärtuslikku teavet Üldkohtu tegevuse kohta ning on osutunud asendamatuks vahendiks oleviku mõistmisel ja tulevikuks valmistumisel. Selle peamine eesmärk on illustreerida nende statistiliste andmete kõige olulisemaid aspekte, aidata neid mõista ja visandada suundumusi. 2024. aasta puhul tuleb aga rõhutada põhimõttelisi muudatusi Üldkohtu ülesannetes ja talle esitatud kohtuasjades.

2024. aasta on pöördepunkt Üldkohtu ja Euroopa Liidu kohtusüsteemi ajaloos, sest toimus suurim reform alates Üldkohtu loomisest 1989. aastal. Alates 1. oktoobrist on Üldkohus pädev lahendama eelotsuseasju kuues konkreetses valdkonnas. Ta sai liikmesriikide kohtutelt esimesed taotlused, mille Euroopa Kohus talle uute põhikirja ja kodukorra normide alusel üle andis ja mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu käibemaks, aktsiisid, tolliõigus ja reisijate õigused. See muutus mõjutab Üldkohtu olemust ennast, kuna ta on nüüd koos Euroopa Kohtuga osaline dialoogis liikmesriikide kohtutega ja aitab seega kaasa liidu õiguse nõuetekohasele kohaldamisele liikmesriikides.

Samal ajal on Üldkohus endiselt kohus, kes kontrollib esimeses astmes liidu institutsioonide ja organite tegevust. Reformi käigus sai see roll isegi tähtsamaks, sest laiendatud on valdkondi, kus Üldkohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste suhtes kohaldatakse Euroopa Kohtus menetlusse võtmise mehhanismi ning need on piiratud juhtumitega, mis tõstatavad liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohalt olulisi küsimusi. Vahekohtuklauslitel põhinevate vaidluste või selliste organite või asutuste nagu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti või finantsjärelevalveasutuste sõltumatute apellatsioonikodade otsuste peale esitatud kaebuste puhul on Üldkohus nüüd enamasti viimase astme kohus.

Lisaks statistikast nähtuvale avaldasid 2024. aastal Üldkohtu ja selle kohtukantselei tegevusele suurt survet ka Euroopa Liidu Kohtu põhikirja ja Üldkohtu kodukorra olulised muudatused, kodukorra praktiliste rakendussätete uuesti sõnastamine, struktuuri, töökorralduse ja IT-vahendite kohandamine ning töötajate koolitamise vajadus.

Aastastatistika struktuuri on muudetud, et kajastada uut eelotsuse tegemise pädevust, kuigi 2024. aasta viimase kolme kuu jooksul Üldkohtule esitatud ja 12 erinevast liikmesriigist pärit taotluste arv oli ainult 19. Märkimist väärib, et kaheksa eelotsusetaotlust on esitanud seitsme eri liikmesriigi kõrgeimad kohtud. Seevastu on liiga vara teha usaldusväärseid järeldusi selle kohta, milline on saabunud eelotsusetaotluste tähtsus erinevates Üldkohtu pädevusvaldkondades, või saada teavet selle kohta, kuidas Üldkohus eelotsuseasju menetleb.

2024. aastal lahkus ametist viis Üldkohtu kohtunikku, kes nimetati Euroopa Kohtu liikmeteks, ja saabus kaks uut kohtunikku. Üldkohus, kohtukantselei ja teenistused pidid tegema suuri jõupingutusi, et lõpetada õigel ajal menetlused, milles osales viis kohtunikku, kes ühinesid Euroopa Kohtuga 2024. aasta oktoobris.

2.     Saabunud kohtuasjad: tõenäoliselt tsükliline langus

Esmalt paistab silma, et saabunud kohtuasjade arv langes veidi alla 800 piiri ja on 786 uue kohtuasjaga viimase kümne aasta madalaim. On väga tõenäoline, et see on suuresti tsükliline nähtus ja seda võib seletada eelkõige teiste institutsioonide tegevuse vähenemisega aastal, mida iseloomustavad Euroopa Parlamendi valimised ja komisjoni uuendamine.

Teatud suundumustel võib siiski olla teistsugune seletus.

Intellektuaalomandi õigustega seotud vaidluste valdkonnas on esitatud kohtuasjade arv veidi vähenenud (268 võrreldes 310 kohtuasjaga 2023. aastal), samas kui Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) apellatsioonikojad lõpetasid rohkem menetlusi kui aasta varem. Nende kohtuvaidluse vähenemise tendents Üldkohtus võib jätkuda, sest EUIPO apellatsioonikojale esitatud kaebused on vähenenud (–6%) ja alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamist EUIPOs on julgustatud.

Majandus- ja rahapoliitika, sh pangandusõiguse valdkonna kohtuasjad on järsult vähenenud, seda eelkõige seoses Ühtse Kriisilahendusnõukogu vastu esitatud hagidega. See on seletatav asjaoluga, et alates 2024. aastast – st pärast 1. jaanuaril 2016 alanud algse kaheksa-aastase perioodi lõppu – ei kogu Ühtne Kriisilahendusnõukogu enam ühtsesse kriisilahendusfondi panustavate finantsinstitutsioonide ex ante-osamakseid, mis on olnud peamine kohtuvaidluste allikas. 2024. aastal esitatud 14 hagi puudutavad 2021. aasta kohta ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavaid ex ante-osamakseid käsitleva otsuse uuesti vastuvõtmist ning neid tuleks kõrvutada 48 kohtuasjaga, mis puudutavad 2023. aasta osamakseid.

Digiturgude ja -teenuste regulatsiooni valdkonna vaidluste tõttu esitati kuus digiteenuste määrust (EL) 2022/2065 (inglise keeles: Digital Services Act, DSA) käsitlevat hagi, mis puudutavad „väga suureks digiplatvormiks“ määramist või järelevalvetasu suurust, ja kaks hagi, mis käsitlevad digiturgude määrust (EL) 2022/1925 (inglise keeles: Digital Markets Act, DMA) ja mis puudutavad „pääsuvalitsejaks“ määramise otsuseid. Seni ei ole Üldkohtusse veel saabunud kohtuasju, mis puudutavad nende ettevõtjate sisuliste kohustuste rakendamist komisjoni poolt ja mis võivad lähiaastatel kohtuvaidlusi tekitada.

Piiravaid meetmeid käsitlevad kohtuvaidlused jäid ühtlaselt 63 kohtuasja juurde, mis on täpselt sama palju kui 2023. aastal. Nagu ka 2023. aastal, puudutavad selle valdkonna uued kohtuasjad valdavalt (63 kohtuasjast 47 kohtuasja) piiravaid meetmeid, mille Euroopa Liit võttis füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses Venemaa ja Ukraina konfliktiga. Paljudes pooleliolevates kohtuasjades, mis puudutavad selliseid piiravaid meetmeid, muutsid hagejad kodukorra artikli 86 alusel oma hagiavaldust, et vaidlustada neid puudutavate meetmete pikendamine või muutmine, selle asemel, et esitada nende otsuste vaidlustamiseks uus hagi. Selle meetodi eelis on see, et sama menetlusosalise vastu suunatud mitme akti läbivaatamine on hõlmatud ühe ja sama kohtuasjaga, mis vastab selguse, kiiruse ja õiguskindluse eesmärgile, mis seati selle meetodi kasutuselevõtmisel 2016. aastal. Kuid eelkõige nende aktide puhul, mille kehtivusaeg on kuus kuud, muutis see pooleliolevad menetlused koormavamaks ja nende läbiviimise keerulisemaks, eeskätt juhul, kui hagiavaldust muudetakse vahetult enne suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud kohtuistungit või selle käigus. Nende raskustega toimetulemiseks muutis Üldkohus oma kodukorda seoses juhtumitega, mille puhul hakkab tähtaeg kulgema pärast 1. septembrit 2024. Nüüd on ette nähtud, et hagiavalduse muutmine tuleb esitada lühikese aja jooksul pärast Üldkohtu suulise menetluse avamise otsuse kättetoimetamist või üldjuhul enne, kui on kätte toimetatud otsus lahendada kohtuasi ilma menetluse suulise osata. Ülevaate andmiseks on küll liiga vara, kuid see uus kord näib võimaldavat paremini ühitada hagejate huvi koondada oma nõuded juba menetluses olevasse kohtuasja Üldkohtu vajadusega korraldada oma töö ettenähtavalt ja lõpetada menetlused mõistliku aja jooksul.

Üldkohtu traditsioonilistes kohtuvaidluste valdkondades on avalik teenistus stabiilne (78 kohtuasja võrreldes 82 kohtuasjaga 2023. aastal). Riigiabi valdkonnas tõusis kohtuasjade arv 10 kohtuasjalt 2023. aastal 23 kohtuasjale 2024. aastal, jäädes samal ajal palju allapoole varasemast tasemest. Nagu ka 2022. ja 2023. aastal, on konkurentsi valdkonna kohtuasju väga vähe: 2024. aastal lisandus 10 uut kohtuasja.

3.     Kohtu tegevus arvudes

Aasta jooksul 922 lõpetatud kohtuasjaga saavutas Üldkohus tulemuse, mis on veelgi parem kui eelmisel aastal ja viimaste aastate keskmisest oluliselt parem. Samuti õnnestus märkimisväärselt vähendada pooleliolevate kohtuasjade arvu: lõpetatud kohtuasju on 136 võrra rohkem kui uusi kohtuasju ja pooleliolevaid kohtuasju on 1302 (seda juhul, kui 2023. aastal esitatud 404 sisuliselt identset kohtuasja võtta arvesse ühe kohtuasjana; kohtuasjade koguarv on 1705). See arv on madalaim alates 2015. aastast. Niisugune areng on osaliselt tingitud teatavate suurte kohtuasjade rühmade lõpetamisest.

Olgu märgitud, et

• 20,2% kohtuasjadest lahendasid laiendatud viieliikmelised kohtukoosseisud, mis on Üldkohtu tegevusajal kaugelt suurim osakaal. See tuleneb viimaste aastate üha enam levinud suundumusest anda kohtuasjad, mis tõstatavad olulisi, uudseid või kohtupraktikat edasi arendavaid küsimusi, laiendatud koosseisudele, mis on saanud võimalikuks tänu kohtunike arvu suurendamisele. Laiendatud kohtukoosseisud teevad enamasti kohtuotsuseid (163 kohtuotsust 2024. aastal), kuid välistatud ei ole kohtumääruste tegemine (23 kohtumäärust 2024. aastal, 10 kohtumäärust 2023. aastal);
• 75,4% kohtuasjadest lõpetasid kolmeliikmelised kohtukoosseisud, samas kui 2023. aastal oli see 79%, mis on seletatav asjaoluga, et rohkem kohtuasju suunati laiendatud kohtukoosseisudele;
• Üldkohus lõpetas suurkojas üheksa kohtuasja (üks kohtuasi 2023. ja 2022. aastal, mitte ühtegi 2021. ja 2020. aastal), mis on veel üks näide suundumusest eelistada laiendatud kohtukoosseise; pärast Euroopa Liidu Kohtu põhikirja reformi võib Üldkohus nüüd teha otsuse ka üheksast kohtunikust koosnevas keskmises kojas, kuid seda koosseisu ei ole veel kasutatud;
• neli kohtuasja lahendas ainukohtunik (üheksa kohtuasja 2023. aastal), mis kinnitab, et selline delegeerimine on väga erandlik;
• saabunud ajutiste meetmete kohaldamise taotluste arv on ühtlaselt kõrge (42 taotlust 2024. aastal võrreldes 41 taotlusega 2023. aastal), samuti suurenes lõpetatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluste arv (42 menetlust 2024. aastal võrreldes 40 menetlusega 2023. aastal);
• 62% lõpetatud kohtuasjadest 2024. aastal lõpetati kohtuotsusega ning 38% kohtumäärusega (2023. aastal vastavalt 59% ja 41%). 64,5% kohtuotsusega lõpetatud kohtuasja puhul toimus kohtuistung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks (2023. aastal 66%);
• aasta detsembris lõpetas Üldkohus oma esimese eelotsusemenetluse, tehes registrist kustutamise kohtumääruse pärast seda, kui liikmesriigi kohus oli eelotsusetaotluse tagasi võtnud.

Suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud kohtuistungite arv vähenes 2024. aastal 232 kohtuistungini (286 kohtuistungit 2023. aastal ja 241 kohtuistungit 2022. aastal) 300 menetletud kohtuasjas (419 kohtuasjas 2023. aastal ja 303 kohtuasjas 2022. aastal).

Aasta jooksul peeti kaks videokonverentsiga kohtuistungit, esimest korda pärast seda, kui 1. aprillil 2023 jõustusid uued videokonverentsi kasutamise eeskirjad.

Menetluste keskmine kestus on veidi pikenenud. 2024. aastal on see 18,5 kuud kohtuotsuse või kohtumäärusega lõpetatud kohtuasjade puhul võrreldes 18,2 kuuga 2023. aastal ning kui võtta arvesse ainult kohtuotsusega lõpetatud kohtuasju, siis 22,1 kuud (võrreldes 21 kuuga 2023. aastal). Sellega seoses tuleb märkida, et viimase kategooria menetluste keskmine kestus konkurentsiõiguse valdkonna kohtuasjade puhul on 42,6 kuud, riigiabi valdkonna kohtuasjade puhul 37,2 kuud ning intellektuaalomandi asjade puhul 13,5 kuud. Menetluste keskmine kestus pikenes paljude varasemate kohtuasjade või varasemate keerukate kohtuasjade rühmade lõpetamise tõttu eelkõige riigiabi, konkurentsi ja pangandusõiguse valdkonnas. Selles osas on oodata langustendentsi ja seega peaks menetluste keskmine kestus lähiaastatel lühenema, kuna Üldkohus lõpetas või on lõpetamas viimaseid suuri varasemast ajast pärit kohtuasjade rühmi.

Üldkohtus 31. detsembri 2024. aasta seisuga menetluses olnud 1705 kohtuasjast (brutoarv, mis hõlmab 2023. aastal esitatud 404 identset hagi) 32% käsitlevad institutsioonilist õigust (need 404 kohtuasja kuuluvad sellesse valdkonda), peaaegu 10% majandus- ja rahapoliitikat, 7% riigiabi ja 5% piiravaid meetmeid. Valdkondades, milles toimub Üldkohtu sisemine spetsialiseerumine, moodustavad menetluses olevatest kohtuasjadest intellektuaalomandi kohtuasjad 19% ja avaliku teenistuse kohtuasjad 6,5%, mis on eelmise aastaga võrreldes stabiilne osakaal. Kohtukoosseisude puhul võib täheldada, et suurkoja koosseisu on rohkem kasutatud, kusjuures selles kohtukoosseisus on 2024. aasta lõpus pooleli kaks kohtuasja, millest üks käsitleb dokumentidega tutvumist ja teine selliste muude kui seadusandlike aktide läbivaatamist, mis sisaldavad sätteid, mis võivad olla vastuolus keskkonnaõigusega.

4.     2024. aasta peamised sündmused ja väljavaated

2024. aastal tegi Üldkohus märkimisväärseid jõupingutusi, et viia lõpule ja ellu Euroopa Liidu kohtusüsteemi reform, mis sai alguse, kui Euroopa Kohus esitas 2022. aasta novembris taotluse reformida Euroopa Liidu Kohtu põhikirja. Põhikirja muutmise määrus võeti vastu 11. aprillil 2024 ja see jõustus 1. septembril 2024. 10. juulil 2024 võttis Üldkohus kokkuleppel Euroopa Kohtuga ja pärast nõukogult heakskiidu saamist vastu oma kodukorra põhjalikud muudatused, mis jõustusid samuti 1. septembril 2024 ja mille eesmärk on eelkõige võimaldada Üldkohtul kasutada oma uut eelotsusepädevust alates 2024. aasta oktoobrist. Kodukorra praktilised rakendussätted sõnastati uuesti, samas kui teisi, muu hulgas e-Curia kasutamist käsitlevaid õigusakte muudeti. Üldkohus on moodustanud koja, kes on määratud menetlema eelotsusetaotlusi ja kes peaks jääma alles kuni Üldkohtu koosseisu osalise uuendamiseni 2025. aasta septembris, mil see asendatakse kahe eelotsusepädevusega kojaga. Üldkohus valis kolm kohtunikku (kaks kohtunikku ja ühe asendusliikme), kes täidavad kohtujuristi ülesandeid eelotsusetaotluste menetlemisel. Samuti muutis ta suurkoja koosseisu käsitlevaid eeskirju ja kehtestas põhikirja muutmisega loodud üheksast kohtunikust koosneva keskmise koja koosseisu käsitlevad eeskirjad.

Üldkohus jätkas kohtuasjade ennetava haldamise poliitikat ning rakendas edukalt 2023. aastal võetud uusi meetmeid väga suurte kohtuasjade ja kohtuasjade suurte rühmade käsitlemiseks kohe pärast nende registreerimist. Need kohtuasjad määratakse kodadele ja ettekandja-kohtunikele erikriteeriumide alusel ja nende suhtes kohaldatakse soovituslikku ajakava, mis vaadatakse läbi sõltuvalt menetluse edenemisest, ning nende puhul on võimalik kasutada rohkem ressursse ja neid võidakse kohtuotsuste ülelugemise üksuses ja tõlketeenistustes käsitleda eelisjärjekorras. Otsustati, et eelotsusetaotlusi menetlevaid kohtunikke ei nimetata kunagi väga suurte kohtuasjade või kohtuasjade rühmade ettekandjateks, kuna see oleks vastuolus prioriteediga menetleda eelotsusetaotlusi kiiresti, nagu reformi käigus seadusandjale lubati.

Üldkohus ja selle kohtukantselei jätkasid kohtu avaliku teenistuse moderniseerimist, mis aitab kaasa Euroopa kohtusüsteemi tõhususele. 2024. aasta oli pühendatud Üldkohtule üle antud eelotsusetaotluste menetlemiseks vajalike IT-vahendite väljatöötamisele, aga ka kohtuasjade haldamise integreeritud süsteemi (système intégré de gestion des affaires (SIGA)) loomise esimeste etappide lõpuleviimisele ja järgnevate etappide ettevalmistamisele. Kõik üldsusele mõeldud teavitusdokumendid on ajakohastatud ja tekstid edastatud õigel ajal enne uute sätete jõustumist. Füüsilise ja digitaalse juurdepääsetavusega seotud meetmed on samuti Üldkohtu ja selle kohtukantselei tegevuskavas.

5.     Üldkohtu kantselei tegevus: reformiga kohanemine ja menetluste haldamine

Uute kohtuasjade arvu vähenemisel on kohtukantseleile olnud soodne mõju, kuna see on mõnevõrra vähendanud survet igapäevatööle kohtumenetluste haldamisel. See on võimaldanud pühendada ressursse ja aega liidu kohtusüsteemi reformi tõttu vajalikuks muutunud kohandustele ja eelkõige eelotsusetaotluste haldamise ettevalmistamisele.

Arvud näitavad siiski, et tegevus on jätkuvalt intensiivne:

• 53 863 registrikannet;
• 9693kohtukantseleisse saabunud menetlusdokumenti;
• 822 290 e-Curia rakenduse kaudu aasta jooksul esitatud lehekülge.

Kohtukantselei abistas Üldkohtu kohtunikke 346 koja nõupidamisel (334 nõupidamisel 2023. aastal), suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud 232 kohtuistungil ja kohtuotsuse kuulutamiseks korraldatud 37 kohtuistungil.

Vaata ka:

Üldkohtu kohtustatistika - 2023 

Varasemate aastate kohtustatistikaga saab tutvuda samuti Curia koduleheküljel, rubriigis „Ajalugu".