Venemaa vastutusele võtmine

Rahvusvahelise õiguse rikkumised

EL on kindlalt pühendunud selle tagamisele, et Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud sõjakuriteod ei jääks karistamata.

Inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja agressioonikuritegusid peetakse rahvusvahelise õiguse kõige raskemateks rikkumisteks, mida nimetatakse ka rasketeks rahvusvahelisteks kuritegudeks või jõhkrateks massikuritegudeks.

Ukraina uurib enam kui 152 000 väidetava rahvusvahelise kuriteo juhtumit ning kahtlustatakse, et selliste jõhkrate kuritegude tegelik arv on veelgi suurem.

Venemaa poolt Ukrainas toime pandud kuritegude eest süüdistuste esitamine

Tõendite kogumise koordineerimiseks toetas komisjon Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise rahvusvaheline keskuse loomist Haagis. See kuulub Eurojusti toetatava olemasoleva ühise uurimisrühma alla. Keskus on toetanud Ukraina-vastaste agressioonikuritegude riiklike uurimiste koordineerimist.

Komisjon jätkab ka olemasolevate mehhanismide toetamist järgmiselt:

• Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suutlikkuse toetamine rohkem kui 10 miljoni euroga alates sissetungi algusest;
• Ukraina peaprokuratuuri tugevdamine rohkem kui 6 miljoni euroga IT-le ja seadmetele ning ELi nõuandemissiooni abi ELi, USA ja Ühendkuningriigi esindajatest koosneva jõhkrate massikuritegude nõuanderühma raames;
• Eurojusti kohandamine selle ülesande täitmiseks: muudetud Eurojusti määrusega saab amet turvaliselt säilitada, hoiustada ja analüüsida rahvusvaheliste kuritegudega seotud tõendeid uues andmebaasis;
• ELi liikmesriikide riiklike uurimiste koordineerimiskeskustena tegutsevate Eurojusti ja Europoli toetamine; 
• koordineerimine meie rahvusvaheliste partneritega, et tagada vastutusele võtmine ja ülemaailmne reageerimine. 

Agressioonikuritegude eest vastutusele võtmine

Agressioonikuriteo paneb üldjuhul toime riigi kõrgeim poliitiline ja sõjaline juhtkond teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu. Agressioonikuritegude hulka kuuluvad sissetung, sõjaline okupatsioon, annekteerimine jõu abil, pommitamine ja sadamate sõjaline blokaad, mida kõike Venemaa on ka korda saatnud.

Kuna Venemaa ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalisriik, ei ole kohtul praeguses olukorras pädevust agressioonikuritegude üle. Komisjon ja kõrge esindaja on toetanud „tuumikrühmas“ peetud arutelusid Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise erikohtu loomise üle.

2025. aasta mais leppis rahvusvaheline koalitsioon, kuhu kuuluvad komisjon, kõrge esindaja, Euroopa Nõukogu ja Ukraina, kokku erikohtu loomises.  

2025. aasta juunis allkirjastasid Ukraina ja Euroopa Nõukogu erikohtu asutamise lepingu. Kui kohus on loodud, võtab see Venemaa poliitilised ja sõjaväelised liidrid agressioonikuritegude eest vastutusele. 

Tekitatud kahju eest tasumine

EL püüab tagada, et Ukraina ja selle rahvas saavad Venemaa agressioonist põhjustatud kahju eest täielikku hüvitist. Selleks ühines EL Ukraina kahjuregistriga – esialgu assotsieerunud liikmena ja alates 2024. aasta juulist täieõigusliku osalisena.

Euroopa Nõukogu raames loodud registri eesmärk on registreerida nõuetele vastavad hüvitisnõuded kahju või vigastuste eest, mis on seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas ja Ukraina vastu. Kahju kategooriad hõlmavad materiaalset hävingut, füüsilist ja vaimset kahju, sundrännet ja pereliikmete kaotust.

EL toetab registrit, tasudes iga-aastase osamakse ning võttes osa osaliste konverentsi kohtumistest.

Register inkorporeeritakse kahjunõuete komisjoni, mis on organ, mis menetleb nõudeid ja määrab kindlaks Venemaa poolt tasumisele kuuluva hüvitise suuruse. Käimas on ettevalmistustöö kahjunõuete komisjoni loomiseks. EL astub vajalikke samme, et osaleda eelseisvatel läbirääkimistel.

Pärast Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algust moodustas komisjon 2022. aasta märtsis varade külmutamise ja arestimise töökonna. Töökonna eesmärk on tagada ELi piiravate meetmete, eriti varade külmutamise tõhusam rakendamine, eelkõige kriminaalõiguse abil.

Töökonda juhib komisjon ning see võimaldab liikmesriikidel ning ELi ametitel ja organitel (Eurojust, Europol ja Euroopa Prokuratuur) teha koostööd ELi piiravate meetmete rakendamisel ja sanktsioonide rikkumise tõkestamisel.

Töökond teeb tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas oma kolleegidega Ukrainast ja G7st.

Valdkondadevahelise lähenemisviisi abil aitas töökond välja töötada uusi jõustamisvahendeid, nagu sanktsioonide rikkumisest vabatahtlik teatamine, mis lisati 13. sanktsioonide paketti, või direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb sanktsioonide rikkumise kriminaalõiguslike määratluste ja nende eest määratavate kriminaalkaristuste ühtlustamist, mis võeti vastu 2024. aasta aprillis.

Lisaks töökonna panusele on Eurojust korrapäraselt võrrelnud nende isikute ja ettevõtjate loetelu, kelle suhtes EL on sanktsioone kohaldanud, Eurojusti andmetega olemasolevate juhtumite kohta. Europol käivitas ka operatsiooni OSCAR, et võrrelda ELi sanktsioonidega hõlmatud isikute loetelusid olemasolevate operatiivandmetega, teha kindlaks seosed organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga ning toetada kuritegeliku vara jälitamist ja arestimist. Seni on varasid arestitud üle 2 miljardi euro väärtuses.

Õiguslike lünkade kõrvaldamine

Kuni Venemaa agressioon Ukraina vastu kestab, on äärmiselt oluline, et ELi sanktsioone rakendataks täielikult ja nende rikkumisest ei lubataks kasu saada. Oleme tugevdanud ELi õigust järgmiste meetmete abil:

• konfiskeerimist ja vara tagasivõitmist käsitlevate ELi õigusnormide tugevdamine;
• ELi sanktsioonide rikkumise eest määratavate karistuste ühtlustamine;
• kõigi ELi sanktsioonidega hõlmatud isikute kohustus avalikustada oma varad ELis.

Eesmärk on tugevdada ELi sanktsioonide hoiatavat mõju ja anda liikmesriikidele õiguslikud vahendid üha suurema hulga varade konfiskeerimiseks, kui need on seotud kuritegudega.

Ukraina ülesehitamine

ELis on tõkestatud üle 210 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid.

EL on astunud mitmeid samme, et kasutada ära ELis tõkestatud Venemaa riigivarade haldamisest saadud erakorralisi tulusid.

EL võttis 2024. aastal vastu erakorraliste tulude mudeli, mis võimaldab neid tulusid kasutada Ukraina täiendavaks toetamiseks. Sõltuvalt intressimääradest on nendelt tõkestatud varadelt võimalik aastas saada ligikaudu 2,5–3 miljardit eurot tulu. 

2025. aasta augustis sai Euroopa Liit 1,6 miljardit eurot erakorralist tulu, mis saadi väärtpaberite keskdepositooriumide hoitavatest Venemaa Keskpanga tõkestatud rahavarude intressidelt.

Lisaks võttis EL pärast 2024. aasta juunis toimunud G7 juhtide tippkohtumist vastu asjakohased õigusaktid, et rakendada erakorralise tulu kiirendamise laenude mudelit, mille kohaselt kasutatakse eespool nimetatud erakorralisi tulusid G7 partnerite poolt Ukrainale antud 45 miljardi euro suuruse laenu tagasimaksmiseks. ELi panus sellesse kavasse ulatub 18 miljardi euroni ja see makstakse uue makromajandusliku finantsabi laenu kaudu Ukrainale välja osamaksetena 2025. aasta lõpuks. 

^{Viimati ajakohastatud: 22. august 2025}